Õhtu

Viivi Luik

Aken siniseks muutub,
kevad on meie õues,
koputab vastu ruutu,
elab ja tuksub põues.

Räägib, et igavesti
meeles pidada tuleb
seda õhtut, mis kestis seni,
kuni süüdati tuled.

 Oli jälle üks kevad.
Ja jälle olid aknad lahti
ja kardinad lehvisid kerges tuules.
Ja aknad olid õhtuvalgusest sinised.
Ja ma ei unusta seda kevadõhtut mitte kunagi…