Jonn
Viivi Luik
Tahaks koledaid plekke teha, ära rikkuda uued riided. Ei tea isa, mis nägu teha, aga ema hirmsasti riidleb.
Tahaks tuppa ajada prahti Ja rääkida rumalusi, sest, et mu emal on mahti anda ainult kas vitsa või musi.
Ma olin lapsena üks suur kange jonnipunn. Ja mu emal polnud üldse aega minu jonnimistega jahmerdada, ta oli eesti keele ja kirjanduse õpetaja , mis tähendas, et kui ta koolist lõpuks koju jõudis, siis ootas teda ees suur vihikupakk, kust oli vaja vigu parandada. Ja minu jaoks oli tal seetõttu aega vähe.
Isa tuli töölt hoopis siis, kui ma juba magama hakkasin minema ja lahkus hommikul juba siis, kui ma alles tõusin.
Hea, et ma selle laulu teksti leidsin. See aitas mul endaga lõpuks päris hästi leppida, noh et see jonn pole üleüldsegi minu süü, vaid et mulle polnud pühendatud lihtsalt vajalikku tähelepanu, minu jaoks vajalikku tähelepanu muidugi. See tähelepanu vajadus oli mul ka väga suur.
Tagantjärele tundub, et Laul ütles mulle seda, mida oli vaja teha, et seda tähelepanu saada. Ja midagi ma sealt ka tegin.
Pärast oli loomulikult jama laialt, aga tähelepanu sain ma igal juhul. Oli väga eesmärgipärane tegevus